Vähielulemuse suurenemine Eestis aastatel 2010–2014 jätkus

Eesmärk. Anda ülevaade vähielulemusest Eestis aastatel 2010–2014 ja analüüsida muutusi võrreldes ajavahemikuga 2005–2009.Metoodika. Viie aasta suhteline elulemusmäär (5SE) aastatel 2010–2014 arvutati perioodhübriidmeetodil, kasutades Eesti vähiregistri andmeid aastatel 2005–2012 täiskasvanutel diagnoositud vähi esmasjuhtude kohta (n = 59 234). 5SE aastatel 2010–2014 arvutati 27 paikme või paikmerühma puhul ja vanusele kohandatud 5SE näitajaid võrreldi ajavahemiku 2005–2009 vastavate näitajatega 16 sagedasema paikme puhul.Tulemused. 5SE aastatel 2010–2014 oli suurim naha mittemelanoomi (5SE üle 100%), munandivähi (93%), eesnäärmevähi (90%), kilpnäärmevähi (88%), Hodgkini tõve (85%), nahamelanoomi (79%), rinnavähi (79%) ja emakakehavähi (78%) korral. 5SE oli kõige väiksem söögitoru- (9%), maksa- (4%) ja kõhunäärmevähi (5%) puhul. Vanusele kohandatud 5SE aastatel 2010–2014 ületas ajavahemiku 2005–2009 vastavaid näitajaid statistiliselt olulisel määral eesnäärme-, käärsoole- ja maovähi ning nahamelanoomi korral.Järeldused. Vähielulemusnäitajad suurenevad Eestis jätkuvalt, kuid mahajäämus võrreldes Lääne- ja Põhja-Euroopa riikidega iseloomustab endiselt paikmeid, mille puhul õigeaegse diagnoosimise ja adekvaatse raviga on võimalik saavutada suur elulemus (esmajoones rinna- ja soolevähk ning nahamelanoom). Lähiaastatel peaks vähitõrje keskenduma senisest enam vähi varasele avastamisele (sh käigusolevate sõeluuringute tõhustamisele), patsientide ladusamale liikumisele tervishoiusüsteemis, ravi tsentraliseerimisele ja vähitõrje tulemuste süsteemsele seirele. Eesti Arst 2016; 95(6):366–37

Eesti vähiregister 40

Eesti Arst 2018; 97(1):49–5

Vähielulemus Eestis 2005–2009

Eesmärgid. Uuringu eesmärk oli anda ülevaade vähielulemusest Eestis aastail 2005–2009 surmapõhjuste infoga täiendatud Eesti vähiregistri andmebaasi põhjal. Meetodid. Viie aasta suhtelist elulemust (5SE) analüüsiti perioodmeetodil, kasutades Eesti vähiregistri andmeid aastatel 2000–2008 täiskasvanutel elupuhuselt diagnoositud vähi esmasjuhtude kohta. Perioodelulemusmäärad aastatel 2005–2009 põhinevad 44 996 vähijuhu andmetel. Artiklis on esitatud 5SE 26 vähipaikme või paikmerühma kohta. Tulemused. Suurimat elulemust (5SE ule 80%) täheldati naha mittemelanoomi, Hodgkini lümfoomi ja kilpnäärmevähi puhul. 5SE oli vahemikus 70–80% munandi-, eesnäärme-, rinna ja emakakehavähi korral. Kõige väiksem elulemus (10% ja vähem) iseloomustas kopsu-, söögitoru-, maksa- ja kõhunäärmevähki. Mõne pahaloomulise kasvaja puhul (suuõõne-, kilpnäärme- ja neeruvähk ning nahamelanoom) oli elulemus naistel oluliselt suurem kui meestel. Järeldused. Uuringutulemused kinnitasid elulemuse ulatuslikku varieerumist vähipaikmeti. Rinna- ja eesnäärmevähi ning mitte-Hodgkini lümfoomi 5SE ületas EUNICE vastava prognoosi. Paljude paikmete puhul jäi 5SE prognoositust siiski tagasihoidlikumaks. Edasistes uuringutes tuleks keskenduda elulemuse suvaanalüüsile paikmeti, et selgitada eri tegurite mõju. Eesti Arst 2013; 92(8):437–44

Eakate vähielulemus Eestis 2005–2009

Eesmärk. Uuringu eesmärk oli anda ülevaade 70aastaste ja vanemate isikute vähielulemusest Eestis 2005–2009.Meetodid. Uuringus kasutati Eesti vähiregistri andmeid aastatel 2000–2008 elupuhuselt diagnoositud mao-, käärsoole-, pärasoole-, kopsu-, rinna-, eesnäärme-, neeru- ja kusepõievähi esmasjuhtude kohta. Ühe ja viie aasta suhtelist elulemust (vastavalt 1SE ja 5SE) hinnati kolmes vanuserühmas (70–74, 75–79 ja ≥ 80 aastat) perioodmeetodil. Arvutati tähtsamad andmekvaliteedi näitajad.Tulemused. Suurimat elulemust täheldati eesnäärmevähi korral (1SE 88%, 5SE 70%) ning vähimat kopsuvähi korral (1SE 23%, 5SE 6%). Kõigi vaadeldud paikmete puhul oli elulemus kõige suurem 70–74 aasta vanustel patsientidel ja vanuse kasvades elulemus vähenes. Eakate naiste elulemus oli suurem kui meestel.Järeldused. 70aastaste ja vanemate vähihaigete elulemus on Eestis oluliselt väiksem kui keskealiste vähihaigete elulemus. Vajab täiendavat uurimist, kui suurt mõju elulemusele avaldavad kaasuvad haigused, ravisoostumus ja sotsiaal-majanduslikud tegurid. Eesti Arst 2015; 94(10):589–59

Vähihaigestumus 2009–2013 ja 20 aasta trendid Eestis

Eesmärk. Anda värske ülevaade vähihaigestumusest Eestis ning analüüsida pikaajalisi trende vähihaigestumuses ja -suremuses.Metoodika. Eesti vähiregistri andmete põhjal arvutati tavaline ja vanuse järgi standarditud haigestumuskordaja 100 000 inimaasta kohta (HK) mees- ja naisrahvastikus 27 paikme/paikmerühma kohta aastatel 2009−2013. Vanuse järgi standarditud haigestumus- (1994–2013) ja suremustrende (1994–2014) analüüsiti valitud paikmete puhul muutuspunkti regressiooni abil.Tulemused. Aastatel 2009–2013 diagnoositi aastas keskmiselt 7899 vähi esmasjuhtu (4008 meestel, 3891 naistel). Vanuse järgi standarditud HK oli meestel 395,8 ja naistel 259,0. Sagedamad paikmed olid meestel eesnääre, kops ning käär- ja pärasool; naistel rind, naha mittemelanoom ning käär- ja pärasool. Nii meestel kui ka naistel suurenes koguvähihaigestumus 20 aasta jooksul, kuid suremus vähenes. Sagedamatest paikmetest suurenes eesnäärme-, rinna- ning käär- ja pärasoolevähi haigestumus ning vähenes meeste kopsuvähihaigestumus. Suremuse püsiv langustrend ilmnes rinnavähi ning meeste kopsuvähi puhul. Emakakaelavähi haigestumus suurenes jätkuvalt ja suremus ei vähenenud.Järeldused. Vähihaigestumuse kasv Eestis jätkus. Ennetatavate pahaloomuliste kasvajate seas täheldati positiivseid muutusi üksnes meeste kopsuvähi puhul. Vähitõrje kõigi aspektide tõhustamiseks vajab Eesti hoolikalt kavandatud jätkustrateegiat. Vähitõrje tulemuste usaldusväärseks hindamiseks tuleb ka edaspidi suurt rõhku panna kvaliteetsete registriandmete kogumisele

Colorectal cancer survival in the USA and Europe: a CONCORD high-resolution study.

OBJECTIVES: To assess the extent to which stage at diagnosis and adherence to treatment guidelines may explain the persistent differences in colorectal cancer survival between the USA and Europe. DESIGN: A high-resolution study using detailed clinical data on Dukes' stage, diagnostic procedures, treatment and follow-up, collected directly from medical records by trained abstractors under a single protocol, with standardised quality control and central statistical analysis. SETTING AND PARTICIPANTS: 21 population-based registries in seven US states and nine European countries provided data for random samples comprising 12 523 adults (15-99 years) diagnosed with colorectal cancer during 1996-1998. OUTCOME MEASURES: Logistic regression models were used to compare adherence to 'standard care' in the USA and Europe. Net survival and excess risk of death were estimated with flexible parametric models. RESULTS: The proportion of Dukes' A and B tumours was similar in the USA and Europe, while that of Dukes' C was more frequent in the USA (38% vs 21%) and of Dukes' D more frequent in Europe (22% vs 10%). Resection with curative intent was more frequent in the USA (85% vs 75%). Elderly patients (75-99 years) were 70-90% less likely to receive radiotherapy and chemotherapy. Age-standardised 5-year net survival was similar in the USA (58%) and Northern and Western Europe (54-56%) and lowest in Eastern Europe (42%). The mean excess hazard up to 5 years after diagnosis was highest in Eastern Europe, especially among elderly patients and those with Dukes' D tumours. CONCLUSIONS: The wide differences in colorectal cancer survival between Europe and the USA in the late 1990s are probably attributable to earlier stage and more extensive use of surgery and adjuvant treatment in the USA. Elderly patients with colorectal cancer received surgery, chemotherapy or radiotherapy less often than younger patients, despite evidence that they could also have benefited

Breast cancer survival in the US and Europe: a CONCORD high-resolution study.

Breast cancer survival is reportedly higher in the US than in Europe. The first worldwide study (CONCORD) found wide international differences in age-standardized survival. The aim of this study is to explain these survival differences. Population-based data on stage at diagnosis, diagnostic procedures, treatment and follow-up were collected for about 20,000 women diagnosed with breast cancer aged 15-99 years during 1996-98 in 7 US states and 12 European countries. Age-standardized net survival and the excess hazard of death up to 5 years after diagnosis were estimated by jurisdiction (registry, country, European region), age and stage with flexible parametric models. Breast cancers were generally less advanced in the US than in Europe. Stage also varied less between US states than between European jurisdictions. Early, node-negative tumors were more frequent in the US (39%) than in Europe (32%), while locally advanced tumors were twice as frequent in Europe (8%), and metastatic tumors of similar frequency (5-6%). Net survival in Northern, Western and Southern Europe (81-84%) was similar to that in the US (84%), but lower in Eastern Europe (69%). For the first 3 years after diagnosis the mean excess hazard was higher in Eastern Europe than elsewhere: the difference was most marked for women aged 70-99 years, and mainly confined to women with locally advanced or metastatic tumors. Differences in breast cancer survival between Europe and the US in the late 1990s were mainly explained by lower survival in Eastern Europe, where low healthcare expenditure may have constrained the quality of treatment

L'Europe se met au sport

Taust ja eesmärgid. Vähihaigete elulemus ehk vähielulemus on vähitõrje edukuse tähtis näitaja. Elulemuse rahvusvaheline võrdlus aitab riikidel märgata vähi diagnoosimise ja ravi kitsaskohti ning kavandada meetmeid olukorra parandamiseks. Artiklis on vaadeldud vähielulemust ja selle trende Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega 1990–2009 EUNICE elulemusuuringu tulemuste põhjal. Uuring kuulus raamprojekti „European Union Network for Information on Cancer“ ning hõlmas 11 Euroopa riigi 12 territoriaalset vähiregistrit. Meetodid. Tsentraalne andmebaas moodustati Saksa Vähiuurimiskeskuses Heidelbergis. Eesti Vähiregister edastas uuringuks andmed 123 123 aastatel 1985–2003 diagnoositud vähi esmasjuhu kohta. Viie aasta suhtelist elulemust 14 vähipaikme puhul hinnati perioodmeetodil. Elulemustrendi analüüs ajavahemikul 1990–1994 kuni 2000–2004 ning elulemuse prognoos 2005–2009 tuginesid Poissoni regressioonmudelile. Tulemused. Vaadeldud perioodil vähielulemus Eestis suurenes. Mõne paikme puhul (magu, neer, kilpnääre, hulgimüeloom, leukeemia) oleme vähielulemuse näitajatega järele jõudnud Euroopa jõukamatele riikidele. Mõne paikme puhul (rind, munand, pahaloomuline nahamelanoom, mitte-Hodgkini lümfoom) toimub paranemine visalt ja aastateks 2005–2009 prognoositud elulemusnäidud osutusid rahvusvahelises võrdluses suhteliselt väikesteks. Järeldused. Vähiravi võimalused on Eestis viimase paarikümne aasta jooksul järjest paranenud, ent elulemuse „defitsiit“ osutab jätkuvalt viivitustele vähi diagnoosimises ja ravi alustamises. Eesti Arst 2012; 91(11):587–59

Divergent trends in lung cancer incidence by gender, age and histological type in Estonia: a nationwide population-based study

Abstract Background Lung cancer (LC) is the leading cause of cancer deaths in men and the second most frequent cause of cancer deaths in women in Estonia. The study aimed to analyze time trends in LC incidence and mortality in Estonia over the 30-year period, which included major social, economic and health care transition. The results are discussed in the context of changes in tobacco control and smoking prevalence. Long-term predictions of incidence and mortality are provided. Methods Data for calculating the incidence and mortality rates in 1985–2014 were obtained from the nationwide population-based Estonian Cancer Registry and the Causes of Death Registry. Joinpoint regression was used to analyze trends and estimate annual percentage change (APC) with 95% confidence interval (CI). Nordpred model was used to project future incidence and mortality trends for 2015–2034. Results Incidence peaked among men in 1991 and decreased thereafter (APC: -1.5, 95% CI: -1.8; −1.3). A decline was seen for all age groups, except age ≥ 75 years, and for all histological types, except adenocarcinoma and large cell carcinoma. Incidence among women increased overall (APC: 1.6, 95% CI: 1.1; 2.0) and in all age groups and histological types, except small cell carcinoma. Age-standardized incidence rate (world) per 100,000 was 54.2 in men and 12.9 in women in 2014. Changes in mortality closely followed those in incidence. According to our predictions, the age-standardized incidence and mortality rates will continue to decrease in men and reach a plateau in women. Conclusions The study revealed divergent LC trends by gender, age and histological type, which were generally consistent with main international findings. Growing public awareness and stricter tobacco control have stimulated overall favorable changes in men, but not yet in women. Large increase in incidence was observed for adenocarcinoma, which in men showed a trend opposite to the overall decline. LC will remain a serious public health issue in Estonia due to a high number of cases during the next decades, related to aging population, and previous and current smoking patterns. National tobacco control policy in Estonia should prioritize preventing smoking initiation and promoting smoking cessation, particularly among women

Le hockey sur gazon : combiner dimension technique et physique pour évaluer autrement

Travailler la technique en intégrant le physique reste une des problématiques essentielles des athlètes de sports collectifs pour gagner les grandes compétitions internationales. C’est le constat qui a émergé au sein du pôle hockey sur gazon de l’INSEP. Une équipe, avec l’unité d’aide méthodologique de la performance de l’INSEP, a donc décidé de mettre au point un dispositif d’évaluation pour mesurer l’efficacité d’une tâche technique dans un contexte physique exigeant provoquant nécessairement une fatigue. Vincent Le Croller et Enzo Hollville nous font partager leurs actions sur ce projet de grande envergure impliquant notamment conjointement un travail entre entraîneur, chercheur et spécialiste en méthodologie